Osa meie konstruktsioonidest võib lisatasu eest varustada roostevabast terasest lisadega. Kas olete mõelnud, mida see praktikas tähendab?
Kaubanduslikult eristame roostevastuse kahte „taset”. Siin on nende selgitus (allikas: marmech.eu).
Roostevaba teras – üldine nimetus korrosioonikindlate teraseliikide rühmale. Täpsemalt võib need jagada korrosioonikindlateks terasteks ja happe- ja leeliskindlateks terasteks. Roostekindlus saavutatakse, lisades raua põhisulamisse sobivaid elemente – enamasti kroomi ja niklit.
Kõige populaarsemad roostevabast terasest liigid on: 18/10 (18% kroomi ja 10% niklit) ning 304 – mida kasutatakse toiduainetööstuses (söögiriistad, nõud), keemiatööstuses (paigaldised, torustikud) ja meditsiinitööstuses (instrumendid, implantaadid), samuti terased A2 ja A4, millest valmistatakse kõige sagedamini ühendusdetaile.
„Roostevabad” kruvid valmistatakse kahest teraseliigist – A2 ja A4 –, kusjuures tuleb märkida, et:
- a2 teras - on kõrgendatud korrosioonikindlusega teras, kuid ei ole vastupidav kontsentreeritud hapete mõjule; praktikas tähendab see, et sellisest terasest valmistatud polt ei roosteta, kui see puutub kokku välistingimustega (nt vihm, niiskus), kuid võib läbida keemilise korrosiooni pärast happega kastmist (nt pärast aku elektrolüütide lekkimist);
- a4 teras on happekindel teras, mis peab vastu kontsentreeritud hapetele, nagu väävel-, fosfor-, äädikhape jne, mistõttu seda kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses. - seetõttu kasutatakse seda laialdaselt keemiatööstuses.