Raadiosidemastid ja -tornid on kõrgendatud riskiga ehitusrajatised. Võimalik rike – konstruktsiooni kokkuvarisemine – võib põhjustada tõsiseid varalisi kahjusid või ohustada inimelusid. Seetõttu tuleb teha kõik võimalik, et mastid oleksid parimas võimalikus seisukorras.
Alumiiniummastid on väga korrosioonikindlad, kuid võivad külmumise tagajärjel praguneda, kui neisse satub vett. Kord hooaja jooksul (iga 12 kuu järel), soovitavalt varakevadel, tuleb teostada ülevaatus võimalike struktuuriliste pragude avastamiseks. AluPro mastid on selles osas spetsiaalselt kaitstud veetõrjesüsteemiga, kuid see on siiski üks elementidest, mis nõuab regulaarset kontrollimist.
Teraskonstruktsioonide puhul tuleb arvestada ka korrosioonikaitsega. Poltide ja klambrite võimaliku vahetamise korral tasub tähelepanu pöörata kasutatava materjali liigile, et ühendatavate elementide vaheline elektrokeemiline potentsiaalide erinevus ei kiirendaks punktkorrosiooni nende kokkupuutekohas.
Teine oluline küsimus on pingutustrossid. Veel mõned aastad tagasi olid väiksemates konstruktsioonides standardiks tsingitud terastrossid läbimõõduga fi 3 mm. Tänapäeval, pärast mitmeaastast kasutamist, võib korrosioon vähendada nende tugevust ohtlikule tasemele – teame juhtumeid, kus köis rebenes tavalise tõmbe tagajärjel. Soovitame trosse regulaarselt kontrollida ja asendada need vähemalt fi 4 mm läbimõõduga trossidega, mis on pärit tuntud tootjatelt, sertifitseeritud ja nõuetekohaselt tsingitud.
Kolmas küsimus on pingutus. Trossid venivad aja jooksul – olles tuulepinge tuhandete tsüklite mõjul. Tuleb regulaarselt reguleerida nende eelpinget ning samal ajal kontrollida klambrite, roomikruvide ja kinnituspunktide seisukorda korrosiooni või keermete kahjustuste suhtes.
Alumiiniumtorne on hoolduselt kindlasti vähem töömahukad. Hooldus piirdub võimalike külmakahjustuste kontrollimisega, äärikute poltide pingutuse kontrollimisega ning nende vahetamisega märkimisväärse korrosiooni korral.